Sisu poolest võibolla pole see midagi erilist: kasuvanemate poolt hüljatud skaudipoiss ja rikaste juristide tütar armuvad üksteisesse ja kuna nad mõlemad on mõnevõrra õnnetud, siis otsustavad nad koos ära põgeneda. Skaudipoiss oma karvamütsi ja seljakotiga; tüdruk oma raamatuid täis kollase kohvri, "pühapäevakingade" ja binokliga. Loomulikult hakatakse lapsi otsima, loomulikult nad leitakse ja loomulikult on õnnelik lõpp. Aga kui tegevus asetada 60ndatesse, juurde panna ilus prantsuse muusika, natuke humoorikat dialoogi ja suurepärane režissööritöö, siis saab kokku väga ilusa filmi.
Ja sõna otseses mõttes ilusa - absoluutselt iga kaader oli justkui kaunis foto. Mõneti oli see film nii lavastatud ja tehislik, et see läks juba kategooriasse "see on nii halb, et see on lausa hea". Moonrise Kingdom meenutas natuke Sofia Coppola filme, näiteks "Süütud enesetapud" ja "Melanhoolia". Nendes oli ka palju pikki ilusaid kaadreid ja vähem mõttetut möla.
Soovitan kindlasti seda filmi vaadata!
1 kommentaar:
Ma sedasama rääkisin paar nädalat taagsi. Niiiii mönus film! Hea maitse sul :)
http://perekondmanniku.blogspot.se/2012/07/kuutousu-kuningriik.html
Postita kommentaar