Meil olid möödunud laupäeval piletid Stockholmi linnateatrisse "Puhastuse" etendusele. Kuna käisin enne etendust ühel töökaaslasel külas ja bussid-metrood liikusid harva ja mina planeerisin kehvasti, siis jöudsin teatrisse töesti viimasel minutil. Nii kui me olime oma kohad teises reas sisse vötnud, algas kaks tundi kestev etendus, mis osutus töeliseks elamuseks. Kui etendus läbi oli, siis oleks ma lihtsalt tahtnud nutta. Mitte selliseid väikseid piiske, vaid korralikke krokodillipisaraid. Sellise karmi teema kohta ei saa öelda, et etendus oli tore. Söna mötlemapanev sobiks selle kohta paremini. Mulle meeldis nii raamat kui etendus.
Kuna kodus olid meil toredad lapsehoidjad, siis me nii väga koju ei kiirustanud, vaid läksime hoopis hispaania restorani sööma. Nii tore oli oma mehega natuke rahulikult aega veeta.
Kuna kodus olid meil toredad lapsehoidjad, siis me nii väga koju ei kiirustanud, vaid läksime hoopis hispaania restorani sööma. Nii tore oli oma mehega natuke rahulikult aega veeta.
2 kommentaari:
Ja mida arvas Sinu kaaslane(oma mees) sellest tükist???
Vaatamata sellele, et mu mehele teater pöhimötteliselt ei meeldi, oli temagi siiski teatrikülastusega rahul. Nägin et ka temalgi läks silm märjaks.
Postita kommentaar