Suvi on käes!

Ehk siis täna on meie puhkuse esimene päev. Vähemalt minu ja laste oma, pappa Patrik käib paar nädalat veel tööl. Nagu tavaliselt ei ole meil ka see aasta mingeid erilisi plaane suveks, välja arvatud Eestisse minek. Võtame asja rahulikult ja teeme siis midagi, kui tuju peale tuleb. 

Puhkuse alguse puhul siit ka väike tervituslaul. Aasta oli 1989 kui Kaoma tuli välja lauluga "Lambada", mis kiiresti populaarseks sai. Siis olin ma 12-aastane, just alustanud sõudmisega, kindlasti kellegisse õnnetult armunud, aga muidu ilma suurtemate probleemiteta :) Elu oli ilus!

Mida mäletad sina 1989 aastast?

Ilusat päeva jätku teile kõigile!

Hunnik armastust

Need kolm... Nad teevad mind õnnelikuks, rõõmsaks, vahest ka vihaseks ja kurvaks, aga... Nad on minu omad! Ja minu jaoks kõige paremad!

Kiiremaks ja tugevamaks

Kui eile sai liiga palju torti söödud, siis peaks täna ennast pisut liigutama. Seepärast teen teile ettepaneku teha järgmist: 

2 km sõudeergomeetri peal

4 minutit paus

100 kükki 

4 minutit paus

50 burpees

Või siis mine välja jooksma - 3 x 1 km aja peale.

Tähelepanu, läks!!!

Enne trenni...

Jaanipäeva tervitus

Siin Rootsis on jaanipäev juba möödas, aga Eestis vist pidu käib praegu. Et ennast soojana hoida, siis soovitan süüa ühte tõeliselt maitsvat shokolaadikooki. 

225 g võid

100 g tumedat shokolaadi

1,5 dl suhkrut

1 dl fariinisuhkrut

1 dl heledat suhkrusiirupit

3 muna

2,5 dl jahu

1 dl kakaod

150 g külmutatud põldmarju või vaarikaid

Kuumuta ahi 175 kraadini, määri koogivorm või ja jahuga. Sulata või. Tükelda shokolaad ning pane see sulatatud või sisse. Sega kuni shokolaad on sulanud. Vahusta suhkur, fariinsuhkur ning suhkrusiirup munadega. Lisa jahu ja kakao ning lõpuks sulatutud või ning shokolaadisegu. Kalla tainas koogivormi ning vajuta sisse põldmarjad/vaarikad. Küpseta ahjus 35 minutit. 

Peale pane ohtralt vahukoort ning maasikaid. 

Dilemma

Tead seda tunnet, kui teed lahti uue raamatu ja hakkad seda suure huviga lugema. Loed paar lehekülge ja siis veel mõned, aga mitte kuidagi ei saa vedama. Raamat ei ole lihtsalt see, mida lootsid ja ootasid. 

Mina mõtlen alati, et mida on alustatud, seda peab ka lõpetama. Kuigi selle lugemine on rohkem piin, kui nauding. Selline seis on mul näiteks pildil oleva raamatuga - Emily Brontë "Vihurimäe". No ei hakka mulle see raamat meeldima, vahet pole kui palju ma loen. Aga ikkagi mõtlen, et peaks ikka läbi lugema. See ju klassika ja puha... 

Kuidas sina teed, kui raamat ei meeldi?

Tagasi argipäevas

Olen juba paar nädalat kodus olnud, aga millegipärast pole olnud aega ja jaksu arvutiekraani taga istuda. Kuid igatahes - olen reisilt tagasi. 

Seekordne tööreis läks Itaaliasse/Prantsusmaale/Monacosse. Täpsemalt siis veetsime me aega Liguuria piirkonnas. Me matkasime, söime-jöime palju ja magasime liiga vähe. Nagu tavaliselt meie reisidel. Peale matkamise oli meil ka kavas canyoing, mis on siis üle imesuurte kivide ronimine, vette hüppamine väga körgelt ning niisama ujumine (külmas vees). See oli kusjuures päris hirmus tegevus, mulle üldse ei meeldinud, kuna kardan körgusi ja mingi väga suur vee söber ma ka nüüd ei ole. Aga noh, ma elasin selle üle. 

Pidu toimus aga Monacos, mis oli väga tore punkt kogule reisile. 

Ja siit nüüd möned pildid reisilt...

Prantsusmaal väikses külas nimega Biot

Ööbimiskoht 

Mingi röömus matkasell...

...Körgel mäe otsas, enam nii röömus ei ole. Rohkem väsinud. Me ronisime umbes 1000 m körgusele.

Me kömpisime ja kömpisime...

Vaade meie ööbimiskohast Itaalias

Mina vett nautimas

Canyoning, ehk siis enese piinamine kaunis looduses

Lihtsalt ilus vaade Monaco lähedal