Kompliment pojalt

Täna hommikul seisin ja peegeldasin ennast enne kodust välja astumist.Oma arvates nägin ma igati tipp topp välja. Mu kõrval seisis mu 4-aastane poeg Sander, kes ütles: "Mamma, ma olen hoopis ilusam"

Ehh??? Say what?!

Aus poiss :)

Soovitan: Zanzlösa Zmycken

Kui olete tulemas Stockholmi shoppama ja olete huvitatud ilusatest ehetest, siis külastage kindlasti poodi nimega Zanzlösa Zmycken. See pood on tegutsenud Stockholmis juba alates 1986 aastast ning paljud moeajakirjad käivad seal pildistamiseks ehteid laenamas. Pood asub kesklinnas, tänaval nimega Jakobsbergsgatan 9. Valikut ehetest on näha siin.

Nigeerias

Täna aasta tagasi abiellus meie pisike õde Nigeerias.Palju õnne esimese pulmaaastapäeva puhul!

Mõned pildid aastatagusest toredast reisist.

Laulatus kirikus

Pulmapidu

Rahatants

Pulmatoidu valmistamine

Palmilehevein vist oli see, aga maitses nagu äädikavesi

Väga  vaene küla Abuja lähedal

Äsja valminud kaubanduskeskus Abujas

Põnev õhtu ootamas

Vähem kui tunni pärast hakkab Eurovisiooni finaal ning seda mul on plaanis vaadata sõbranna juures shampust juues. Minu kolm lemmikut tänases finaalis on Rootsi, Eesti ja Hispaania.

Go Ott ja Loreen!!!

Suviselt värviline

Et oma pisut kehva meeleolu rõõmsamaks muuta, ostsin ma eile Indiskast uue kaelakee. Ja see aitas :). Kaelakee nimi on Lilith ja maksab 129 seki.

Päikselist nädalavahetust!!!

Kes me oleme ja kust me tuleme

Siit siis väike tutvustus meist, kes seda blogi siin kirjutavad. 

Kats. 43-aastane, abielus Mehega, kolme lapse ema (Kerttu 20-aastane, Liisa 16-aastane ning Martin varsti 2- aastane). Elab Leidisoo looduskaitse serval, ehk Austraalias, nagu selle koha nimi oli kolhoosi ajal, kuna see asus väga kaugel ja eraldi ülejäänud kolhoosi maadest. Lihtsamalt öeldes Läänemaal metsa sees. Sündinud ja üles kasvanud Pärnus. 

Lemmikvärv: riietuses must, muidu elus türkiissinine. 

Asjad, milleta elada ei saa: saiakesed-koogid ning spinning

Kärt. Abielus Patrikuga, 35-aastane kolme lapse ema (Andres 7-aastane, Sander 4-aastane ja Nella varsti 2- aastane). Elab ja tegutseb alates 1995 aastast Rootsis, Stockholmis. Üles kasvanud aga sellises ilusas linnas nagu Pärnu. 

Lemmikvärv: must

Asjad milleta elada ei saa: saiakesed, minu kohvimasin, trenn

Kaix. Kolmest õest noorim, see tähendab siis 33-aastane. Viimased 9 aastat elanud ja töötanud Soomes, enne seda aga tegutses ta Pärnus. Kai on abielus nigeerlasega ja neil on 4-aastane tütar Oge. Ta on realist, kes võtab elu just sellisena nagu see on. 

Lemmikvärv: lilla

Ja siis on meil juurde tulnud ka üks uus kirjanik - 20-aastane üliõpilane Kerttu, tuntud ka nagu Katsi tütar. 

Raske argipäev

Väljas on mõnusalt suvine ilm, aga mina igatsen tagasi mägedesse. See reis oli selline suur elamus, et mul pole üldsegi isu mingite argipäevaste asjadega tegeleda. Aga noh, ega mul mingit suurt valikut pole, nii et tuleb ennast kokku võtta ja olukorraga leppida. Ja varsti saab ju jälle reisile - juuni keskel sõidan oma vanema pojaga Eestisse õetütre lõpetamisele :)

Tänase päeva tipphetk on aga Eurovisiooni teine poolfinaal, kus hoiame pöialt Rootsile ja Eestile!! 

Ja ülejäänud päevad

Väike kokkuvõte meie selle aastasest tööreisist. Milline elamus see oli!!! Istun praegu oma kirjutuslaua taga ja igatsen taga neid päevi, mis me seal üleval põhjas veetsime. Nagu juba kirjutasin, siis esimesel päeval lendasime Kirunasse ja sealt siis edasi rongiga Björkliden-isse, kus me siis veetsime ühe öö. Päeva number kaks veetsime suuskade peal - kõigepealt üheksa kilomeetrit ülesmäge Låktatjåkka fjällstationi poole ja sealt peale lõunat jälle alla, aga siis juba 10 kilomeetrit teises suunas. Kui mäest lõpuks alla saime, siis olime kohas nimega Vassijaure. Seal panime kuivad riided selga ja istusime scooterite peale ning põrutasime nendega kohta nimega Njuorajaure. Suhteliselt asustamata koht oli :). Seal veetsime ühe öö telkides, otse lume peal (saime magamiskoti ja õhukese madratsi).

Järgmine päev sõitsime paar tundi niisama scooteritega ringi ja peale löunat siirdusime oma masinatega Riksgränsen-i poole. Seal anti meile võimalust ennast välja puhata - käisime saunas, ujumas ning magasime voodites. Neljandal päeval oli meil matkapäev - kõigepealt sõitsime rongiga Norra poole, matk hakkas pihta Katterat-is. Kõmpisime kuskil seitse kilomeetrit. Kui mäest alla saime, ootas meid seal üks laevake, mis meid siis Narvik-i linna viis. Seal läksime oma asjadega ühte hotelli, kus me siis endid pidulikuks õhtusöögiks ette valmistama hakkasime. Ja siis oli pidu, mis kestis hommikuni :). Viimase päeva veetsime jälle laeva peal. Arvake ära, kui paljud meist selle laevatuuri ajal ärkvel olid?! Pohmakas ja kõikuv laevasõit on kaks asja, mis väga hästi kokku ei sobi :) Lõpuks siis sõitsime Oslost lennukiga koju. 

Ühesõnaga - see reis oli üks suur suur elamus. Mulle ju muidu lumi ja talvised tegevused ei meeldi, aga vot see reis näitas mulle, et ka siis saab toredaid asju teha. 

Panen siia ka mõned pildid vaatamiseks. 

Teel ülesmäge

Lägg till bildtext

Valmis scooteriga sõiduks

Matkamas

Väike jook enne pidulikku õhtusööki

Jube unine

Pitsarestoran pärapõrgus

ehk tegelikult Ihamarus. Vähemalt ma arvan , et see on Ihamaru, pood kõrval oli sellise nimega!
Käisime nädalavahetusel oma suurt last Tartust ära toomas  ja loomulikult külastasime ka Olvit ja Ivot ja nende uut värsket pitsarestorani  http://pizzaolive.weebly.com/ .
No asukoht on  minu mõistes ikka täitsa hullult kaugel kõigest, aga nemad  seal  ei karda midagi. Pitsad on väga head, tõelised gurmeepitsad :). Sellises kauges külas ei oska oodatagi nii meeldivaid maitseelamusi. Pererahvas on ka kaugel eestlaslikust külmusest ja tunneb siirast huvi  iga külastaja vastu. Mina  ei oska ja ei julge küll nii suhelda nagu Olvi. Igal juhul loodan , et neil läheb seal toredalt see esimene suvi! Sügisel Kerttut kooli viies läheme sinna jälle.

 



Aga jah, Kerttu nüüd kodus ja see tähendab, et olen jälle kolme lapse ema! Mis omakorda tähendab aga rohkem ja tihedamalt söögi valmistamist, sest igaüks ärkab ise ajal, laekub koju ise ajal .Ja kanaemana püüan ma ikka kõigi oma laste eest võimalikult hästi hoolitseda. Pannkooke tegin täna Kerttule! Riideid ja asju on ka kogu elamine täis. Reedel koristatud tubadest pole enam jälgegi.

Liisa kool hakkab ka vaikselt lõpupoole jõudma, täna matemaatikas proovieksam.
Minu ja Kerttu jaoks on toredad päevad veel ees - nimelt on Liisal lõpukleit ja kingad puudu. See aga tähendab tervet päeva Tallinnas! No Matuga on see veidike raske , aga ta on meil tubli , saame hakkama.

Ilmad on mõnusad soojad ja loomulikult tahaks kogu aeg õues olla, aga sääsed on segased ka keset päeva. Vaene Matu on juba mõnusalt sääsepunne täis. Eile kukkus oma näo ka kriimuks tee peal joostes, tõeline paskaak näeb ta välja. Hetkel õnneks magab, kuigi ka see on raske , sest palav ju tal.

Püüan siin iga päev puid laduda, laupäeval on kuuriehitamise talgud. Muru tahab niitmist ja ise tahaks hoopis puhata ja mängida :)

Nädalavahetused on meie perel  planeeritud kuni jaanipäevani!! 

Ja täna hakkab peale eurovisooni-aeg! Ma ei tea peale Eesti ja Rootsi laualu mitte ühtki laulu. ,vene babushkaid ka . Nii et püüan ikka vaadata. Eesti laul mulle ei meeldi , aga  Väikese Oti  probleem on päris lahe! Ehk saab see ka kuidagi lahendatud !

Esimene päev...

On kohe otsa saamas. Kell on kohe 00.00, aga väljas ikka valge ja linnud laulavad. Kummaline! Oleme praegu kohas nimega Björkliden. Homme hommikul stardime siit kell 8 suusatades. Kuhu läheme, seda ei tea. Teame vaid seda, et homme õhtul saame oma pagasiga kuskil uues kohas kokku.

Piltidel on vaated hotellist ja maitsev pilt maitsvast õhtusöögist :)

Värvilisi unenägusid kõigile!

Jälle reisil

Nii, nüüd siis oleme (töökohaga seekord) Põhja-Rootsis. Hommikul sõitsime lennukiga Kirunasse, nüüd oleme teel rongiga Björklidenisse. Me ei tea endiselt, mis meid täpselt ees ootab. Põnev! :))

Täitsa olemas

Võite nüüd maha rahuneda - kleit on peaaegu olemas! Õlgade peal olid mingid plekid, aga ma loodan, et need kuidagi ära saan.

Midagi vahepealset

Pikka aega olen hoogu võtnud, et ka midagi kirjutada, tänane vihmane reede on hea võimalus algust teha.

Gaalakleitide probleemi pole ning mullamuttidest ka juttu ei tule. Tegelikult ei saa üldse kurta. Tartu on just maikuus vist kõige parem. Viimastel päevadel on olnud nii ilusad ilmad, et raeplatsi välikohvikud on ainus koht, kus olla saab. Mõnus on istuda sooja päikese käes ja lihtsalt juttu ajada, kuigi suurem osa juttu on ikkagi kodutööde arutelu [et te ei arvaks, et ma üldse ei õpi siin :)] Ja õhtuti on hea Emajõe ääres pargis istuda või kuskil Toomemäel ringi kolada.

Suurem osa loenguid on muidu läbi, isegi paar arvestust on juba tehtud. Nüüd on veel viimased kodutööd vaja lõpetada ja praktika kindlalt paika panna. Ja siis ongi kool läbi. Kuigi kevadsemester on väga (isegi ootamatult) kiiresti läinud, siis on mul ikkagi väga hea meel, et see läbi saab. Lugematul arvul rühmatöid teha... kui aus olla, siis see muutub lõpuks ikka väga tüütuks ja väsitavaks.

Aga üks asi, millest ma viimasel ajal kohutavalt puudust olen tundnud, on raamatu lugemine! Just ilukirjandusliku raamatu. Kõrini on juba sellistest sõnadest nagu diskursus, paradigma, mudel, denotaat, latentne, kodeerimine, resonants jne. Kahjuks on need akadeemilises tekstis uskumatult populaarsed. Ja kõige kurvem on see, et ma hakkan ka oma kirjalikes töödes järjest rohkem mingeid keerulisi võõrsõnu märkama....


Vihm on lõppenud, seega tagasi õppima!
Päikest teile!
Kerttu

Mullamutid läinud!

Meil siin maakatel galakleitide probleeme pole, palju maisemad mured :) Juba paar aastat on mullamutid meie õue oma hunnikuid teinud. Õnneks ei ole meil kaunis inglise muru ja me rehitsesime need hunnikud enne niitmist lihtsalt laiali. Selleks kevadeks oli hunnikuid ikka nii palju, et ainult hunnik hunnikus kinni. Siis andis äi meile soovituse  panna kuuri katusel olev tuulelipp muttidemaale. Ja tõesti kuuripoolsel maal mullamutimägesid ei ole kunagi olnud. Mees teisaldaski siis tuulelipu ja uskuge või mitte - juba kolm nädalat pole ühtegi hunnikut. Loodame, et nii jääbki.

                                                

Eile tegime Matuga natuke aiatööd ka. Kaevasime veidi, et panna maha rukkolat. Ehk hakkab kasvama .

Paanika light

Nädala pärast lähen ma jälle reisile. Seekord reisin ma oma töökaaslastega ja reisi sihtkoht on meile veel saladuslik. Kuhu sõidame saame alles teada lennujaamas. Mida me aga teame on see, mida me kaasa peame pakkima. Pakkimisnimekirjas olid matkajalanõud, soojad riided, ujumisriided ning galakleit. Matkajalanõud on mul nüüd lõpuks olemas, aga raskusi on kleidiga. Proovisin eile kodus paari kleiti, aga need polnud ikka need. Nii et väike stress kleidi puudumise üle on täitsa olemas. Ei tea ju ka millist tahaks... Äkki midagi sellist?!

Kleit, H&M, 299 sek

Hommikune jahilkäik

Käisime Matuga täna hommikul jahil. Fotojahil.

Hommikul maja taha minnes nägin kohe, kuidas sööda peal kihas sigadest. Mingi aja pärast tuterdas üks siga juba põllu ja metsa veerel, sain aru ,et lähevad varsti üle tee.Võtsin oma vana seebika, mis õnneks oli täitsa toimiv ja läksime Matuga luurele. Arvasin, et veidi lähemalt ületavad teed, aga nägime neid siiski! Isegi Matu nägi neid. Mingi 7 siga oli vähemalt.

Kogu ülejäänud aja käisin väljas vahtides ainiti metsa poole, aga rohkem neid ei näinud. Võisid ju minna teise sööda peale, aga sinna näeb ainult rõdu pealt ja seal Matuga passida ei saa, kuigi oleks päris mõnus. Päike täna võtab hästi. Siis hiljem oli juba maja taha põllule ka põder sööma tulnud:) Põdrad on päris tavalised ja neid ikka jagub.

Aaa, ja kägu kukkus ka täna esimest korda. Vähemalt mina kuulsin sel aastal esimest korda. Pääsukesed saabusid reedel.

Ja nõme puudeladumise hooaeg on alanud. Hetkel olengi kahevahel - kas minna puid laduma või hakkaks süüa tegema.

Muidu siin hommikul jalutades mõtlesin ,et on ikka päris tore  metsa sees rahus ja vaikuses elada. Meie kõrval (2 km kaugusel) olev talu on müügis :) Vahel unistan, et oleks äkki naabrinaine, kelle juurde kohvitama- koogitama minna, aga ega ma väga ka sellest puudust ei tunne. Oma suhtlemisvajaduse saan treeningutega rahuldatud küll.

Väike kokkuvõte

Tagasi Amsterdamist. Meil oli tore, kuigi ilm oli vastikult külm ja vihmane. Jalutasime ja jalutasime, shoppasime, sõime, jõime ja magasime ka natuke. Mõnus oli! Ja hollandlased on nii meeldivad, lahtised ja sõbralikud inimesed.  

Väike paadituur 

Shopping, shopping, shopping

Hollandi pannkoogid

Kustutasime janu

Tervitused Amsterdamist

Lamav asend

Põhimõtteliselt olen terve päeva neid pilte vaadanud. Asi nimelt selles, et täna öösel oli minu kord kõhugrippi haigestuda. Andres on täna juba terve, Patrik põdes ka selle kiirelt läbi, nii et lootust on et minagi homme juba jalul olen. Neljapäeval ju Amsterdami sõit....