Pikka aega olen hoogu võtnud, et ka midagi kirjutada, tänane vihmane reede on hea võimalus algust teha.
Gaalakleitide probleemi pole ning mullamuttidest ka juttu ei tule. Tegelikult ei saa üldse kurta. Tartu on just maikuus vist kõige parem. Viimastel päevadel on olnud nii ilusad ilmad, et raeplatsi välikohvikud on ainus koht, kus olla saab. Mõnus on istuda sooja päikese käes ja lihtsalt juttu ajada, kuigi suurem osa juttu on ikkagi kodutööde arutelu [et te ei arvaks, et ma üldse ei õpi siin :)] Ja õhtuti on hea Emajõe ääres pargis istuda või kuskil Toomemäel ringi kolada.
Suurem osa loenguid on muidu läbi, isegi paar arvestust on juba tehtud. Nüüd on veel viimased kodutööd vaja lõpetada ja praktika kindlalt paika panna. Ja siis ongi kool läbi. Kuigi kevadsemester on väga (isegi ootamatult) kiiresti läinud, siis on mul ikkagi väga hea meel, et see läbi saab. Lugematul arvul rühmatöid teha... kui aus olla, siis see muutub lõpuks ikka väga tüütuks ja väsitavaks.
Aga üks asi, millest ma viimasel ajal kohutavalt puudust olen tundnud, on raamatu lugemine! Just ilukirjandusliku raamatu. Kõrini on juba sellistest sõnadest nagu diskursus, paradigma, mudel, denotaat, latentne, kodeerimine, resonants jne. Kahjuks on need akadeemilises tekstis uskumatult populaarsed. Ja kõige kurvem on see, et ma hakkan ka oma kirjalikes töödes järjest rohkem mingeid keerulisi võõrsõnu märkama....
Vihm on lõppenud, seega tagasi õppima!
Päikest teile!
Kerttu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar