Just nüüd...

... on vaade mu aknast selline.

Tere tulemast sügis!

Hakkama sai

Meie kallis tütar sai siis hakkama oma elu siiani kõige pikema jalutuskäiguga. See oli ikka oma 13 sammu pikk või kui mitte isegi natuke rohkem.

Olen uhke ema! :))

Kiired päevad

Eilne pidulaud

Nädalavahetus möödus asju kokku pakkides ja siis jälle neid lahti pakkides. Nella on peale kolimist natuke viril olnud ja Andres tundub väsinud - ei tea kas neil hakkab kolimisest kõrini saama?! Andres ja mina istusime üks öhtu ja unistasime kõikidest kookidest, mida me oma uues köögis küpsetama hakkame :). Täna on 17 päeva veel jäänud...

Eile oli meil töö juures vähkide söömise pidu. Mina ja mu üks kolleeg korraldasime seda ja see võttis terve päeva aega, nii et kui pidutsemiseks läks, siis olin mina omadega läbi nagu läti raha. Pidu oli kõikidele töötajatele koos peredega, nii et rahvast jätkus. Mina vähkidest suurt midagi ei arva, aga sellele vaatamata oli tore.

Vaade meie katuseterassilt

Järgmisesse kohta

Elamine on taas kokku pakitud ja oleme teel edasi järgmisesse peatumiskohta.

Reede!!!

Üks nädal jälle möödas, mis ka tähendab, et üks nädal vähem uue koduni. Täna kolme nädala pärast on meil käes meie uue korteri võtmed!!! Varsti on küll selline tunne, et hakkan jalgu trampima ja nõudma, et meie kodu juba kohe valmis oleks.

Ees on ootamas viimane öö praeguses suvemajas Täbys. Homme pakime oma väikse elamise jälle kokku ja läheme Patriku ema-isa juurde elama. nad elavad Stockholmi eeslinnas Kungsängenis 3-toalises korteris. Patriku isa on vabatahtlikult nõustunud kolmeks nädalaks välja kolima, et meile rohkem ruumi teha. Saan temast täitsa aru :)

Aga kõige rohkem tahaks ma oma voodis magada...

Läbi sai

Sain eile ühele poole "Eesti romaani" lugemisega. Raamatu autoriks on Katrina Kalda ja tegevus toimub nagu raamatu pealkirjast arvata Eestis. Ma ei saanud alguses nagu lugemisega vedama, ma pole kindel, kas see olenes mu natuke kehvast eesti keele oskusest või siis raamatu sisust. Iga kord kui mingit raamatut eesti keeles lugema hakkan, siis võtab natuke aega enne kui sõnade lugemise lõpetan ja rohkem nagu tervet raamatut lugema hakkan. Ning seepärast otsustasin ma, et iga teine raamat mida ma loen peaks olema eesti keeles.

Aga "Eesti romaan" siis.... Ma ei teagi, mis ma sellest päris arvan. Lugeda lõpuni ikka tahtsin, aga mingi väga suur elamus see ei olnud. Siit saate rohkem lugeda nii raamatu kui kirjaniku kohta.

Järgmine raamat, mida lugema hakkan, on aga Haruki Murakami "Underground".

Tähtis esimene päev

Täna oli siis meie kõige vanemal lapsel esimene koolipäev. Laps oli õnnelik, et lõpuks see päev kohale jõudis.

Kui soovid korralikult naerda, siis...

mine vaata filmi "Pruutneitsid"! No nii palju pole ma ammu enam naernud. Päriselt ka!!! Kutsu oma söbrannad täna öhtul kinno, osta seal suur pakk popcorne ja lihtsalt naudi seda üsna labast huumorit :)

Meie tänane sünnipäevalaps!

5-päevane
1 aastane

Väga mõnus aasta on olnud! kõige hullem on muidugi minu loominguline kriis. absoluutselt ei tule enam pähe mitte ühtegi mõistlikku lauset blogimiseks. seda teksti kirjutan ma ka siin juba pool tundi :)
perepoeg on olnud väga tubli - mingeid raskusi temaga pole .sama tubli , kui ta õed! käib juba poolteist kuud, aga hambaid on ainult kaks ja ei mingeid arusaadavaid sõnu ei tule.see kehva kõne isa geenidest:) füüsilne aktiivsus emalt! ja seda aktiivsust jagub ikka :)

Harjutamine teeb meistriks

Meie, nüüdseks juba saanud 13 kuunne, tütar on lõpuks oma esimesed sammud teinud. Kõik on õnnelikud - nii ta ema-isa, vennad ja kui ta ise ka :). Aega on see asi võtnud, kuigi Andres vist oli sama aeglane. Aga Sander käis ringi juba 10 kuuselt.

Tere tulemast argipäev!

Vulkaaniline Bali

Olen taas tagasi kodus. Reis oli suurepärane, aga koju oli siiski päris tore tulla. Igatsus laste ja mehe järgi oli lõpuks ikka päris suur. Maandusime Stockholmis teisipäeva hommikul kell 7. Pikk lennureis (4 tundi Balilt Bangkoki, seal 6 tundi ootamist ja siis 11 tundi Bangkokist Stockholmi) ja ajavahe tegid olemise päris väsinuks, aga vaatamata sellele olime me sunnitud otse tööle minema. Eile olin ma ikka veel korralikult väsinud, aga täna tunnen ennast jälle inimesena.

Nagu juba ütlesin oli reis igati tore. Reisiprogramm oli tihe, nii et mingit vaba aega eriti ei olnudki. Kõige vägevam asi oli river rafting ( Tony Blairi naine ja lapsed olid seal samal ajal kui meie:)) ja kõige igavam tegevus oli paintball. Sisalikud magamis- ja vannitoas mulle ka eriti ei meeldinud :). Suur ja kummaline elamus oli ka õhtusöök Bali printsi juures, kus me saime Bali kultuuriga tutvuda ja mis meile kohati väga võõras tundus. Kaks korda käisime ühes restoranis Kuta rannas, kus aastal 2002 terrorirünnak toimus. Kui huvi on, siis loe Bali kohta rohkem siit.

Ma vahetaks vabalt oma praeguse koha siin külmas kontoris päevitustooli vastu soojas Balis...

Niii tore!

Täna oli meil kavas riverrafting. Ja see on üks toredamaid asju, mida ma viimasel ajal teinud olen. Nüüd on meil natuke vaba aega, siis massaz ning seejärel õhtusöök Bali printsi juures.

Pikk päev

Pikk päev on seljataga. Vähemalt viis tundi sellest veetsime autos. Natuke aega läks ka paintballi (mis oli tõeliselt mitte tore) ja õhtusöögi ja drinkide peale. Nüüd on meil väike afterparty basseini ääres.

Kohal!

Oleme lõpuks kohal peale pikka lennureisi. Elame ilusas kohas India ookeani vahetus läheduses. Kohe on hommikusöök ja siis paintballi mängima :).

Today I'm wearing this

Sellises riietuses harjutame kõndimist :)

Reisipalavik

Pea on raske ja silmad vajuvad kinni...

Paar tundi veel arvuti taga töö juures...

Täiendan pakkimisnimekirja ja teen ka vahelduseks natuke tööd...

Aga mõtted on kusagil mujal...

Tahaks magada...

Tere hommikust!

Esimene öö hotellis on veedetud. Kõik oli nagu tavaliselt - ühel oli kõht tühi, teine oli kuri ja kolmas igatses oma isa taga. Ainult mina oleks terve öö järjest maganud, kui ainult võimalust oleks olnud. Nüüd aga ootame vanaema, et kõik koos midagi toredat ette võtta.

Mmm, läätsed...

Üks minu arvates maitsvamatest söögiasjadest on läätsed ja just need punased sellised. Roheliste läätsedega tegin kunagi ammu mingi jubeda söögi ja siiani pole isu just roheliste läätsede järele tekkinud. Lääts on hea odav toiduaine, mis kõhtu hästi täidab. Järgmine kord kui läätse isu peale tuleb, siis proovin kindlasti teha läätsesalatit kümne vürtsi kastme ja halloumi juustuga. Retsepti leiate siit.

TV stars

Patrik ja lapsed käisid eile Uppsala Reggae Festivalil. Seal önnestus neil peale muusika kuulamise ja küpsiste söömise ka kaamera ette jääda ja nendega isegi räägiti :). Vaadake seda siit, Patriku TV debüüt algab umbes 6.56 :)

Sain kiita

Lõpetasin oma töönädala väikese shoppamisega. Praegu on ju hirmsad allahindlused igal pool (a la poolest hinnast pool hinda) ja vahest õnnestub päris toredaid asju leida. Ühes poes tuli minu juurde mingi suvaline naisterahvas ja uuris, kust ma oma koti olen ostnud. Talle nii meeldis see!! Selle ilusa koti leidsin ma aga Montoni allahindluselt ja see oli armastus esimesest silmapilgust :).

Ma olen mõelnud

Leidsin netipoodides ringi kolades (no mis mul siin töö juures muud targemat teha on preagu :)) selle toreda tekstiga T-särgi. Särgi autoriks on Lifetime Collective.

Rekooord!!!

Olen endale suve jooksul soetanud uue ja minu arvates toreda harjumuse, nimelt trenni tegemise. Tavaliselt teen kolm päeva järjest trenni ja siis ühe päeva puhkan. Ja eile oli siis jälle trenni tegemise aeg, aga kuna mu isiklik treener istus kuskil pub`is ja jõi coca-colat, siis pidin ma improviseerima. Mõtlesin siis teha ühte mu lemmikharjutustest, mis meie keeles on plankan ja näeb välja nii:

Mis selle harjutuse nimi eesti keeles on?

Igatahes, 18. mail õnnestus mul selles positsioonis olla tervelt kaks minutit. Nüüd, vaevalt kaks ja pool kuud hiljem, suutsin ma niiviisi olla 2.30 minutit! Võibolla pole just eriti palju rohkem, aga meele teeb rõõmsaks ikka, kui tulemused näitavad, et trennimisest kasu ikka on.

Täna on siis jälle trennipäev ja siis tuleb kahjuks kaks vabat päeva, kuna Patrik sõidab nädalavahetusel Kopenhaagenisse Prince´i kontserdile ja mina lastega põgenen suvemajast linna hotelli hoopis. Ja siis nagu ei jää kahjuks vaga aega enda liigutamiseks. Aga eks need päevad tulevad aktiivsed ikka, kui üksi kolme lapsega ringi sebida.

Sander oma ema õnnitlemas :)

Ja nüüd tassike kohvi ja siis agaralt tööd tegema!

44 päeva veel

Jube hirmus oma kodu igatsus on peal! Tahaks juba uut korterid oma asjadega sisustada, kõik oma riided ilusti kappi sorteerida ja OMA VOODIS magada! Sander ütles ka eile, et tema tahab nüüd tagasi Zinkensdammi koju. Ainult 44 päeva oleme veel kodutud. Septembri alguses peame oma suvemajast välja kolima ja siis on meil plaanis Patriku vanemate korter vallutada. Patriku isa peab siis lihtsalt kuhugi mujale minema ja ema kolib elutuppa sohva peale ja niimoodi saab meie käsutusse kaks magamistuba. Kitsas saab ju olema, aga mina olen ju argipäevadel tööl ja poisid lasteaias/koolis ning seepärast on ju siis vähemalt päeval seal rahulik.

Nädal veel

Ja siis sõidan ma Indoneesiasse ja täpsemalt Balisse. See on minu töökoha iga-aastane reis, mis meid siis seekord kaugele kaugele viib. Viibime seal kohapeal neli päeva. Ööbime kohas nimega Villa Maridadi ja kavas on meil riverrafting, paintball (?!) ja õhtusöögid päikeseloojangut nautides. Ja massaž kolm korda selle nelja päeva jooksul. Ma ei kurda kohe üldse :)

Esimene päev

Täna siis on mu esimene tööpäev peale nelja puhkusenädalat. Kui aus olla, siis on päris mõnus rahus kirjutuslaua taga istuda. Helistasin enne lõunat koju Patrikule, et uurida, kuidas nad küll ilma minuta hakkama saavad :). Ja tuli välja, et väga hästi läheb neil. Nad olid terve maja ära koristanud, poisid olid ilusti omavahel mänginud ja muidu rahulikud olnud. Ma ei saa aru, miks minu juuresolek neid nii metsikuks teeb.

Eile oli meil kodus aga väike grillparty. Poisid tegid kommitordi ja mina küpsetasin minimuffinseid. Olen minimuffinsi vormi juba tükk aega otsinud ja nüüd siis lõpuks leidsin selle Selverist. Olen nii õnnelik! :)