neljapäev, 30. august 2012

Minu tee siniste silmadeni

Kui ühel naisterahval on tuju kehva ning elu tundub hall ja igav, siis läheb ta poodi oma elu ilusamaks shoppama (kõik naised noogutavad nüüd seda lauset lugedes tunnustavalt). Nii ka mina. Seadsin oma sammud eelmisel pühapäeval linna poole, et ennast millegi ilusaga lohutada. Läksin Stockholmi ühte suuremasse kaubamajja nimega Åhléns, mis oli ka sobivalt kaua aega lahti, nii et aega mul oli, et see üks ja ainus ilus asi välja valida, mis mind jälle rõõmsaks teeb. 

Peale tunnipikkust jalutust kaubamajas, langes minu valik Max Factory Eye Brightening ripsmetussi peale. See uus ilutoode tugendab kirjelduse järgi kasutaja isikliku silmavärvi. Muudab sinu loomuliku silmatooni veelgi sügavamaks, intensiivsemaks ja säravamaks. Kas see ei kõla mitte fantastiliselt?! 

Esmaspäeva hommikul ärkasin põnevusega, sest ees ootasid ju minu intensiivselt sinised silmad. Aga teate mis?! Ei läinud mu silmad intensiivselt ja säravalt sinisemaks. Ripsmed on mustad ja silmavärv sama nagu tavaliselt. Üks kahest - kas mu loomulik silmavärv ei ole sinine või siis toode ei tee seda mida lubatud. Aga ma kasutan toodet vapralt edasi, sest hari iseenesest mulle meeldib ja äkki üks päev juhtub ka imesid :)



teisipäev, 28. august 2012

Miljon kildu...


Mingi aeg tagasi lõpetasin James Frey raamatu "Miljon kildu" lugemise, aga ma ei saa sellest raamatust üle. Mul on raske leppida faktiga, et see on mul läbi loetud. Otsas, kõik... 

Raamat räägib 23-aastasest James-ist ja tema ajast võõrutusravikliinikus. Tema võitlusest sõltuvuse (nii alhokol kui narkootikumid) vastu, armastusest ja sõprusest.  

Palju kordi seda raamatut lugedes olid mul pisarad silmis, sest see mis seal kirjas oli lihtsalt nii julm ja valus. Kunagi varem pole ma lugenud raamatut, millele ma saan kaasa elada kui ema, sõber ning tütar. See on üks teos, mis jääb mulle südamesse ja mõtetesse kauaks. Soovitan seda raamatut soojalt, aga hoiatan, et see pole mingi feelgood raamat. 

reede, 24. august 2012

Saladus nr 2

Peale 17 aastat Rootsis elamist on mind tabanud koduigatsus. Seda tunnet oli mul muidugi esimestel aastatel siin elades, aga see läks üle. Ja miks see nüüd mul tagasi tuleb?! Kas see äkki mingi algus minu 40-aasta kriisile?! Või kas siis on tõesti nii, et kohukesed ja saiakesed Eestis on lihtsalt nii head?! :) Ja eesti leib...

Hmm, tahan koju!!!! 


kolmapäev, 22. august 2012

Kaunis Moonrise Kingdom

Tulen just kinost Moonrise Kingdomi ("Kuutõusu kuningriik") vaatamast ja tahaks seda juba uuesti näha! See film pole mingi mõttetu Hollywoodi pseudo-romantika, kus sa filmi alguses tead täpselt, kuidas see lõppeb. Moonrise Kingdom on palju stiilsem ja intelligentsem film (kui nii saab filmi kohta üldse öelda). Kuigi kohati ka lihtsalt veider.

Sisu poolest võibolla pole see midagi erilist: kasuvanemate poolt hüljatud skaudipoiss ja rikaste juristide tütar armuvad üksteisesse ja kuna nad mõlemad on mõnevõrra õnnetud, siis otsustavad nad koos ära põgeneda. Skaudipoiss oma karvamütsi ja seljakotiga; tüdruk oma raamatuid täis kollase kohvri, "pühapäevakingade" ja binokliga. Loomulikult hakatakse lapsi otsima, loomulikult nad leitakse ja loomulikult on õnnelik lõpp. Aga kui tegevus asetada 60ndatesse, juurde panna ilus prantsuse muusika, natuke humoorikat dialoogi ja suurepärane režissööritöö, siis saab kokku väga ilusa filmi.

Ja sõna otseses mõttes ilusa - absoluutselt iga kaader oli justkui kaunis foto. Mõneti oli see film nii lavastatud ja tehislik, et see läks juba kategooriasse "see on nii halb, et see on lausa hea". Moonrise Kingdom meenutas natuke Sofia Coppola filme, näiteks "Süütud enesetapud" ja "Melanhoolia". Nendes oli ka palju pikki ilusaid kaadreid ja vähem mõttetut möla.

Soovitan kindlasti seda filmi vaadata!



Esimene klass

Meie kõige vanem laps läks siis täna esimesse klassi. Suur poiss teine juba :)

teisipäev, 21. august 2012

Saladus

Kes teist julgeb üles tunnistada, et sügise saabumine polegi nii hull asi?! Et polegi nii hirmuäratav, et vähemalt pool aastat on väljas rohkem pime kui valge, rohkem vihma kui päikest? Et päris mõnus on õhtuti küünlad põlema panna ja soojendavat suppi süüa?!

Ehh, mina mitte... Seda te minu käest küll kunagi ei kuule :)

neljapäev, 16. august 2012

Tegemata tegevused


Suvi on kohe-kohe otsa saamas ning seepärast ma siis täna mõtlesin, et mis see suvi tegemata jäi. Minu  nimekiri näeb välja järgmine: 
  • Ujumine. Mitte kordagi ei saanud vette! Võib olla jäi asi selle taha, et ma tegelikult mingi väga suur ujuja ei ole. Nagu ei kipu eriti sinna vette ennast märjaks tegema.
  • Liiga vähe jäätist on söödud! Küsimus on ka selles, kas kunagi saab LIIGA palju jäätist süüa?! Ja nagu Johanna oma blogis kirjutas on jäätis et peaaegu et kasulik.
  • Piknik. Kuhu jäid kõik need maitsvad piknikud sumedatel suveõhtutel?! 
Ma pean muidugi mainima, et ma olen oma suve ja puhkusega vägagi rahul, aga ALATI saab asju veel paremaks muuta. 

kolmapäev, 15. august 2012

Teine nädal

Teel trenni...
Nädal number kaks on täis ja hommikul kaalu peal seistes kogesin, et seegi möödus edukalt. Mitte samasuguse suure kaalulangusega, kuid siiski langusega. Seekordseks tulemuseks oli -0,9 kilo ja see on juba hoopis mõistlikum kaalulangus. Kokku siis kahe nädala peale -3,4 kilo. Te võite ju ühe korra arvata, kui hea meel mul selle üle on. Mõtlesin ka varsti kirjutada, mida ja kuidas ma täpselt söön. 

esmaspäev, 13. august 2012

Head vasakukäeliste päeva!

Kuna täna on rahvusvaheline vasakukäeliste päev, siis soovime täna neile kõigile ilusat päeva. Sealhulgas õnnitlen ka oma nooremat õde :). 

Nii, tagasi tööasjade juurde! 

pühapäev, 12. august 2012

Uued toad

Eile sai siis lastele uus voodi ostetud. Kuna me möbleerisime siin natuke teisiti ja vahetasime tube (väiksed kolisid ühte suurde tuppa), siis tekkis meil vajadus uue voodi järele. Meie valik osutus Ikea lastevoodi Kura peale -  üks tore kahekordne voodi, mis sobib hästi väikelastele. Uue voodi ost tähendas ka seda, et me viskasime ära titevoodi, kus köik meie kolm last väiksena maganud on. Ja see tähendab, et beebiperiood meie elus on läbi saanud, mis tundub kuidagi kummaliselt ja samas ka hästi. 


Tööhoos

reede, 10. august 2012

Esimene nädal ehk -2,5 kilo

Päriselt ka! Nagu ma juba varem kirjutasin, olen ma otsustanud oma lisakilodest lahti saada. Esimese nädalaga võtsin ma alla 2,5 kilo ja kõhuümbermõõt vähenes 5 cm võrra. Hakkan nüüd vaikselt aru saama, mida ja kui palju sööma pean, et olemine normaalne oleks. Möödunud nädal möödus haiguse tõttu küll trenniteta, aga kui nüüd seda ka tegema jälle hakkan, siis tuleb lihtsalt natuke rohkem süüa. Enesetunne on hea ja olemine tunduvalt kergem. Nüüd on 8,5 kilo veel jäänud. Ainult :))

Tähistasin oma edukat esimest nädalat ühe ilusa ostuga. Ostsin endale uue pluusi ühest oma lemmikpoest nimega Monki. Kena eks ole?! :) 

Pluus nimega Annika, Monki, 300 sek

teisipäev, 7. august 2012

Pärnu kirbuturg

Pärnus puhkusel viibides, sai ka kirbuturul käidud. Meil on siin igavene hunnik lasteriideid, mida meil endil enam vaja ei ole, aga mis on täiesti kasutamiskölblikud. Nii me siis pakkisime auto riideid täis ja söitsime turule. Müüjaid oli palju ning koha leidmisega oli pisut raskusi. Aga mu hakkaja öde Kats sai sellega siiski hakkama ning müük vöis alata. Asju oli meil palju ja kastid, kus need sees olid, olid suhteliselt väiksed, nii et meie lai valik ei tulnud eriti esile. Vaatamata sellele saime mönedki asjad müüdud. Ja mis peamine - tore oli seal! 

Riideid on meil muidugi veel alles, nii et andke teada, kui midagi vaja on! 


Andres meie kastide juures

esmaspäev, 6. august 2012

Minu voodikaaslased

Tänase päeva veedan mina voodis, sest keegi om mind külmetuspisikuga nakatanud ja nüüd on mul siis nina tatine ja kurk valus. Meie väiksed on ju nädala lasteaias käinud ja ilmselt sealt see tulebki. Tundub, et pisikutel ka puhkus läbi - ründavad kohe esimest last, kes lasteaiauksest sisse astub. Nõme! Nii ma siis pikutan siin kodus ja puhkan ennast terveks, kaaslasteks ajakirjad Mood ja Anne&Stiil, muusika ja IPad. 


neljapäev, 2. august 2012

Ma ei ole paks, ma olen puhvis

Mida?! Ei tõmba ma üldse kõhtu sisse sellel pildil

Sellised targad sõnad ütles mammut Manny filmist "Jää aeg 4". Kuna mul sai sellest puhvis olemisest kõrini, siis otsustasin midagi selle vastu ette võtta. Olen varem kaks korda Kaalujälgija olnud ja sellega ka edukalt kaalust alla võtnud. Seekord aga mõtlesin midagi uut proovida ja minu valik langes GI-meetodi peale. Eilne esimene päev läks suhteliselt metsa - mul oli kõht tühi ja ma ei teadnud, mida ja kui palju süüa tohib. Esimese päeva parim asi oli aga mu trenn. Käisin nimelt jooksmas ja ma jooksin lausa 10 km (ajaks 1 tund ja 5 minutit). Selle asjaga sain viimati hakkama kuus aastat tagasi.

Täna algas päev aga juba hoopis paremini - hommikusöök oli piisavalt suur ja maitsev. Lõunasöök on ka kodust kaasa võetud, nii et päev kaks tõotab parem tulla. Eks ma pean ka rohkem lugema ja selle GI värgiga rohkem tutvuma, siis läheb ka asi ladusamalt. Eesmärgiks on mul 1.jaanuariks 2013 võtta alla 11 kilo. 

kolmapäev, 1. august 2012

Segasummasuvila

Ja sellest kaosest pean siin Ogele homsex esimesex lasteaiapaevax riided leidma:) Oge ootab väga juba uude lasteaeda minekut, on ju seal akvaarium. Pönev igaljuhul! Minul homme viimane vaba päev ja yritan sellest kuhjast jagu saada:) Edu mulle!