Natuke nalja kah

Eilse jalgpallimängu kangelane oskab küll väravaid lüüa, aga riidesse panemisega on tal raskusi:

Täna ma tahaks seda...

Surfasin niisama hommikul internetis ja vaadake nüüd ise, mille peale ma seal komistasin:

Pilt on laenatud siit

Ja nii kui ma neid nägin, olin ma armunud :). Need on nagu minule loodud ju! Jalanõude autoriks on Minimarket ja maksavad 795 sek-i. 

Update: Ära ostsin!!! :))

Puhkust oodadest

Ainult poolteist päeva veel jäänud... Kuidas ma tahaks juba praegu ilma meikimata ja koduriietega ringi joosta. Ja hommikuti natuke natuke kauem magada. Lapsed tunduvad ka väsinud. Sander pole iial varem öelnud, et ta ei taha lasteaeda minna. Ja iial varem pole meie lapsed nii väga Eesti järgi igatsenud. Iga päev kuuleme, kuidas nad ei jõua seda päeva ära oodata, mil me laeva peale läheme. Andres on siin agaralt käevõrusid meisterdanud, mida ta siis kümne krooni eest müüb, et siis laevas seal mängutoas mängida (AirHockey on lemmik). 

Ja siit üks laul, mis mulle väga meeldib...

Jaanipäev tuli ja läks

Kas teate, et jõuludeni on jäänud umbes täpselt kuus kuud?! :)

Kuid nüüd möödunud nädalavahetuse juurde. Jaanipäev möödus meil nii päikseliselt ja hästi. Ma ei tea, millal siin Rootsis viimati päiksepaisteline jaanipäev oli, tavaliselt on ikka vihmane see värk. Veetsime terve selle pika päeva Patriku pere seltsis - grillisime, mängisime jalgpalli, sõime maasikaid jne jne. 

Minu tehtud jaanipäevatort - lihtne ja hea

Kolm uinuvat kaunitari teel koju 

Lihtsalt ilus pilt meie kodu juurest

Ilusat suve algust!

Puhkuseni on jäänud vaid üks nädal, homme on jaanipäev... ja suvi on tõesti alanud! Mõnus! Ootused-lootused on suured nagu tavaliselt, aga see käib ju asja juurde. Tean ju tegelt, et puhkus kolme lapsega tähendab palju söögi tegemist, pidevat koristamist ja suurt musta pesu hunnikut. 

Ja siit minu lemmik suvelaul!

Aastapäev ehk siis ennast kiitmast ma ei väsi

Täna on jälle midagi mida tähistada - minu edukat sportimist! Nimelt hakkasin ma aasta aega tagasi tösiselt jälle trenni tegema. Möödunud aasta jooksul olen teinud 157 trenni, mis teeb siis keskmiselt kolm korda nädalas. Olen tegelenud pöhiliselt crossfit-iga. Crossfit on lühidalt öeldes jöutreening, mis kasvatab ühtaegu nii lihaseid kui ka aeroobset vastupidavust. Minu suureks toeks on olnud mu abikaasa, kes köik mu tulemused korralikult kirja paneb ja mulle ka trennikava ette teeb. Ta on nüüd päriselt ka PT, personal trainer, ja seda siin Rootsi köige levinumas treeningkohas nimega SATS. 

Sporti teha on nii vägev :)

Jälgige musklite mänge :)

Taas reisil

Mina ja Andres oleme teel Eesti. Istume hetkel restoranis ja naudime õhtusööki.

Peatse kohtumiseni Eesti! :)

Õnnelik, aga väsinud

Kui ma kooli ja loengute ja lõputute kodutööde segaduses mõnikord tüdinenult mõtlen, et kas ma sellel erialal tahangi elu lõpuni tööd teha, siis nüüd aitas praktika mulle jälle meelde tuletada, et ikka tahan küll! Ja kohe väga!

Praegu olen nädal aega olnud praktikal Välisministeeriumis. Esimese päeva hommikul olin ma ikka väga endast väljas ja kartsin. See tundus nii ametlik ja hirmutav ja mis siis saab, kui ma piisavalt hästi hakkama ei saa? (see vist ongi mu kõige suurem hirm üldse). Aga juba samal päeval sai selgeks, et tegelikult pole seal hullu midagi. Kõik inimesed on väga toredad, tööülesanded huvitavad ja siiamaani saadud tagasiside ka positiivne.

Selles mõttes oli VM päris ambitsioonikas valik, ma ju ei teadnud rahvusvahelistest suhetest eriti midagi. Mõnes eraettevõttes praktikal olles poleks selliseid spetsiifilisi teadmisi vaja olnud. Esimestel päevadel nägin ma ikka päris palju vaeva mingitest lühenditest arusaamisega ja kuidas diplomaatilised suhted ja lepingud jms toimivad. Pressiteadet on ikka päris raske koostada, kui ise mitte midagi sellest teemast ei jaga. Aga Thank God for Google ja õnneks mulle seletati hea meelega, kui ma mõnest asjast ikka üldse aru ei saanud.

Üks asi, mis mulle selle töö juures eriti meeldib, on just see, et mind hakkavad huvitama teemad, millest mul varem täiesti ükskõik on olnud. Näiteks ma poleks kunagi arvanud, et ma huviga loen uudiseid välispoliitikast või üldse poliitikast. Veelgi enam - et ma viitsin arutleda nendel teemadel! Aga just nii on läinud ja ma olen väga rahul sellega.

AGA! Üks halb asi on ka - päev läbi kontoris istuda on küll kohutav! Õnneks pole päikeselisi ilmasid palju olnud, muidu oleks seda veel raskem taluda. Mul tegelikult ei ole midagi selle vastu, et ma mõnikord lõpetan tööpäeva alles kell 17.30, sest see on tõesti huvitav, millega ma tegelen ja ma ei pane tähelegi, et aeg nii kiiresti läheb. Kahju on ainult sellest, pärast tööd olen ma nii väsinud, et ei viitsi midagi enam teha.

Siiski olen oma õhtuid sisustanud kauaigatsetud raamatute lugemisega. Orwelli  "Loomade farmi" ja "1984" sain eelmine nädal läbi - soovitan! Tõesti head! Praegu loen Barthesi "Mütoloogiaid", aga täna avastasin, et ma ikka pole üldse suutnud sellest aru saada. Peab vist otsast peale hakkama... Õnneks on mul veel kaks nädalat praktikat ja väsinud õhtuid!

Trotsides tühja kõhtu

3-päeva dieedi esimene päev.

Kõht on täna tõesti tühi! Eile sõin ka suhteliselt vähe. Aga ma püüan vastu pidada. Joon vett, ma küll ei tea, kas see dieet lubab ohtralt vett juua, aga kuna täna on jälle 2 trenni, siis ma lihtsalt joon. Õnneks on tegemist täna päris palju.

Liisa koristas oma tuba ja sorteeris välja hulga riideid. Nüüd ongi kaks kasti riideid meil, mis oleks vaja kuhugi panna. Otsustasime minna kirbuturule nendega. No ja otsisin siis kirbukate kohta infot. Olen kuulnud Maire Aunaste kirbukate kohta midagi ja erinevatest artiklitest internetis sain siis mingi ülevaate. Aga mind pani mõtlema, miks inimene ei võiks teha netti oma kodukat kirbuka kohta.

Et tühi kõht meelde ei tuleks, torman mööda tube ja koristan.Või vähemalt üritan seda teha.

Ilus päev

Vaprad ja ilusad kaheksa aastat tagasi 

Täna on üks igati tähtis päev meie peres. Nimelt sai meist kaheksa aastat tagasi perekond Öhman. Viisime hommikul lapsed varakult kooli/lasteaeda ja siis istusime ja sõime rahulikult hommikusööki kohvikus, et seda tähtsat sündmust tähistada. Pean tunnistama, et oleme endiselt õnnelikult abielus. Mu abikaasa meeldib mulle ikka ja veel ja vaat isegi et rohkem ;)

Iseloomutu, aga endaga rahul!

No nii, proovisin siis minagi pidada dieeti. Esimest korda elus peaaegu!! Tõesti. Olen korra kaalujälgimise punkte lugenud, vist nii 15 aastat tagasi nädal aega.

Võtsin ette siis 3-päeva dieedi, mis lubas kaalulanguseks kuni 5 kg. Päris söödavad asjad olid ka. Esimese päevaga sain peaaegu hakkama.Õhtul läksin magama veidi tühja kõhuga ja olin lisaks lubatule päeva jooksul ampsanud ka siit ja sealt, aga ikka vähem kui tavaliselt.

Teise päeva hommik algas ka veel täitsa hästi - sõin ainult lubatud asju. No aga lõuna läks ikka päris käest ära. Nimelt olin  teinud  hakkliha ja siis ma tegin kotlette :) Ohh kui head need olid. Need olid muidugi metssealihast ja ma ei lisanud peale küüslaugu ja soola mitte midagi. Aga ma sõin neid lihtsalt liiiiiga palju. Ja sama päeva õhtuks olime ka Mehe õe ja Taadu külla kustusnud grillimisele ja kooki ei saa sellisel puhul tegemata jätta ja nii see õhtu läks ....Grillisime metssealiha sisefileed ja see ju ka suht lubatud söök. Aga Mehe õe küpsetatud värske leib ja kook tegid oma töö.

Kolmandast päevast ma üldse ei räägi. See dieet jäi mul kahepäevaseks. Kaal ka ei muutunud, seisab sama koha peal.

Korra tahaks veel proovida. Kas ma tõesti olengi nii nõrk? Iseloomutu? Ilmselt küll, aga see ei häiri mind mitte karvavõrdki. Ma olen endiselt  täiesti rahul endaga :) Noh, natuke võiks kaalu vähem olla küll. Näeksin kenam piltide peal välja. Samas rõõmustan ma , et kehakaal on sama , mis enne titeootele jäämist, paar kilo isegi vähem.

Tean küll seda, et nüüd kui treeningute arv nädalas on kahanenud 12-lt  6-le, kipub kaal paar kilo tõusma (eelmisel suvel 5 kg, mis kadusid kahe kuuga), aga ma püüan väga, et seda ei juhtuks.

Veidi trennidest ka. Trenni meeldib mulle küll hullult teha. Kolm trenni õhtu jooksul anda oli täiesti ok. Selge see, et sellisel puhul igas trennis endast maksimumi ei anna. Minu lemmikpäev on esmaspäev. Soojenduseks  üks Bodypump ja peale seda Spinn, kus tuleb pingutada veremaitseni suus, 45- 55 minutit  meeletut sõitu :). See annab mulle võimaluse kasutada raskemat muusikat ja ma ikka sõidan ennast täitsa tühjaks. Selline ennastunustav jube raske sõit. Ja täna on esmaspäev!!

Lubadusi pole ma ka kunagi andnud. Aga täna ma luban, et homme proovin veel kord selle 3-päeva dieedi läbi teha.

Vähemalt on mul kenad kõhnad lapsed :) Nagu mu ema ütleb, on tehtud hea tõuparandus:):)

Liisaga

Laupäevased toimetused

Ja ongi jälle nädalavahetus! Laupäev on alati mu lemmikpäev olnud ning seepärast enesetunne päris hea täna :). Väike jalutuskäik on tehtud, nüüd magab Nella ja mina hakkan liha õhtuseks grillimiseks ette valmistama. Meie pere meesterahvad on väljas palli tagumas. Ja nii need tunnid meie peres mööduvad...

Ilusat laupäeva!

Kas võtta või jätta?!

Tagasi tööl ja siin hea rahulik arvutis istuda ja uusi asju avastada. Nagu see kleit näiteks. Minu lemmikvärv, hea pikk ja hea material. Hind ka sobiv - 199 seki. Aga siiski kõhklen... 

Ilus kleit poest nimega MQ

Šokolaadimuffinsid

Keegi soovis meie pühapäevaste muffinsite retsepti ja siit see siis tuleb. Töeliselt mönusad muffinsid! 

Šokolaadimuffinsid

100 gr margariini

2 muna

2,5 dl suhkrut

1,5 tl vanillisuhkrut

Näputäis soola

4 sl kakaod

2 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

Sulata margariin ja lase sellel jahtuda. Vahusta muna ja suhkur. Sega jahu küpsetuspulbriga ning lisa see tainasse. Seejärel sega juurde ülejäänud ained. Viimasena lisa jahutatud margariin. Jaota tainas muffinsevormidesse ja küpseta 200 kraadises ahjus umbes 10 minutit. Dekoreeri muffinsid oma maitse ja fantaasia järgi! Ja siis ei jää muud üle kui neid lihtsalt nautida!  

Hommikusöök kodus ja mured lapse pärast

Kuna hommikul töustes oli olemine natuke töbine, siis otsustasin koju jääda. Kui lapsed olid kooli/lasteaeda saadetud, oli mul aeg vaikuses hommikusööki nautida. Nii mönus!

Eile tahtis meie vanem poeg koos oma vennaga jalutama minna. Ainult nemad kahekesi. Ma tundsin, et ei saa ju ei öelda, kui omal initsiatiivil selliste toredate ettepanekutega tullakse. Ja nii siis nad panin endid riidesse, pakkisid mingi väikese kotikese kaasa (prillitoos ja veepudel :)) ja läksidki välja. Saatsin nad prügi viima ja lootsin, et sellega nende jalutuskäik piirdubki. Aga ei, nad läksid ikka kaugemale ka. Ja vaene mina - ma pabistasin nii, et lausa paha oli olla. Et nad ära eksivad, sellepärast ma ei muretsenudki, sest Andres on korduvalt töestanud, et ta orienteerub linnas hästi. PEalegi on poiss linnas üles kasvanud, nii et autode ja inimestega on ta harjunud. Muretsesin lihtsalt nende köikide ohtude pärast, mis seal väljas varitsevad. Nad olid ära köigest 10 minutit, aga minu jaoks tundus see nagu igavik. 

Ma saan aru, et on loomulik areng. Andres on ju 7-aastane ja kui ma öieti mäletan, siis mina tema vanuselt käisin ise näiteks koolis juba. Aga minu, kui lapsevanema, jaoks on see esimest korda, kui mu lapsed niiviisi oma iseseisvust näitavad. Ma ei tea, kuidas sellistes olukordades käituda ja mida ma oma muretsemistundega tegema peaksin. Kuidas ma tean, et Andres on selleks valmis?! Ja kuidas ma ise selleks valmistuma peaks?!

Natuke sinisem

Hommikul töustes oli ilm sama hall nagu eile, kuid päeva jooksul oleme ka sinist taevast näinud. Et olemist löbusamaks teha, siis otsustasime küpsetada. Tegime shokolaadimuffineid - hea lihtne teha ja köigile maitseb. Paar tundi veel ja siis on meie pappa jälle kodus. Ta on terve nädalavahetuse crossfit-i vöistlustel olnud. 

Pagaripoiss

Tulemusega rahul

Samal teemal jätkates

Tore suvi küll jah! Meil on ainult 6 kraadi sooja, jubedalt vihmane ja tuuline. Töeliselt mitte mönus! Täna oli meil siin Stockholmis maraton, mida me jälgisime seekord telerist. Vaesed jooksad! 

Nüüd panen vanema poja meile öhtusööki tegema :)

Igav vihmane laupäev

No tõesti, sajab vihma ja väjas on 10 kraadi sooja! Toas on  ka nii vastikult külm, et pidi kohe katlasse tule tegema. Mitte midagi mõistlikku ja kasulikku ei viitsi kohe tehagi. Kartulid panin ahju, et midagi kiiret süüa saaks.

Õhtul läheme Mehe ja Liisaga sünnipäevale- juubelile.Üks tuttav saab 40 ja on veel inimesi , kes suurelt seda vanust tähistavad. Turismitalus ja ansambliga. Ja seal tantsitakse! Kuna mu Mehele karu kõrva peale astunud ja ema -isa teda ka tantsima ei õpetanud, siis me pole kunagi sellistest tantsulkadest osa võtnud. Ja see ansamblimuusika pole ka just minu maitse.

Aga kuna kõige väiksem ja suurem jäävad koju, siis tunnen mõnu olla üks õhtu väikelapsevabalt. Ja me ei lähe ka oma autoga, nii et ma ei pea ka väikesest viinast loobuma:) See oli muidugi nali, sest viina pole ma juba kolm- neli aastat proovinudki!

Ja kuna ma täna oma lemmikmuusikat ei kuule, siis siia lisan ühe oma ammuse lemmiku! Selle järgi tantsiks küll:)

Suviselt mõnus vihm

NOT!!! Tegelikult on täna Stockholmis külm, hall ja vihmane ilm. Brr! Tüüpiline Rootsi suvi :)