teisipäev, 12. juuni 2012

Õnnelik, aga väsinud

Kui ma kooli ja loengute ja lõputute kodutööde segaduses mõnikord tüdinenult mõtlen, et kas ma sellel erialal tahangi elu lõpuni tööd teha, siis nüüd aitas praktika mulle jälle meelde tuletada, et ikka tahan küll! Ja kohe väga!

Praegu olen nädal aega olnud praktikal Välisministeeriumis. Esimese päeva hommikul olin ma ikka väga endast väljas ja kartsin. See tundus nii ametlik ja hirmutav ja mis siis saab, kui ma piisavalt hästi hakkama ei saa? (see vist ongi mu kõige suurem hirm üldse). Aga juba samal päeval sai selgeks, et tegelikult pole seal hullu midagi. Kõik inimesed on väga toredad, tööülesanded huvitavad ja siiamaani saadud tagasiside ka positiivne.

Selles mõttes oli VM päris ambitsioonikas valik, ma ju ei teadnud rahvusvahelistest suhetest eriti midagi. Mõnes eraettevõttes praktikal olles poleks selliseid spetsiifilisi teadmisi vaja olnud. Esimestel päevadel nägin ma ikka päris palju vaeva mingitest lühenditest arusaamisega ja kuidas diplomaatilised suhted ja lepingud jms toimivad. Pressiteadet on ikka päris raske koostada, kui ise mitte midagi sellest teemast ei jaga. Aga Thank God for Google ja õnneks mulle seletati hea meelega, kui ma mõnest asjast ikka üldse aru ei saanud.

Üks asi, mis mulle selle töö juures eriti meeldib, on just see, et mind hakkavad huvitama teemad, millest mul varem täiesti ükskõik on olnud. Näiteks ma poleks kunagi arvanud, et ma huviga loen uudiseid välispoliitikast või üldse poliitikast. Veelgi enam - et ma viitsin arutleda nendel teemadel! Aga just nii on läinud ja ma olen väga rahul sellega.

AGA! Üks halb asi on ka - päev läbi kontoris istuda on küll kohutav! Õnneks pole päikeselisi ilmasid palju olnud, muidu oleks seda veel raskem taluda. Mul tegelikult ei ole midagi selle vastu, et ma mõnikord lõpetan tööpäeva alles kell 17.30, sest see on tõesti huvitav, millega ma tegelen ja ma ei pane tähelegi, et aeg nii kiiresti läheb. Kahju on ainult sellest, pärast tööd olen ma nii väsinud, et ei viitsi midagi enam teha.

Siiski olen oma õhtuid sisustanud kauaigatsetud raamatute lugemisega. Orwelli  "Loomade farmi" ja "1984" sain eelmine nädal läbi - soovitan! Tõesti head! Praegu loen Barthesi "Mütoloogiaid", aga täna avastasin, et ma ikka pole üldse suutnud sellest aru saada. Peab vist otsast peale hakkama... Õnneks on mul veel kaks nädalat praktikat ja väsinud õhtuid!

Kommentaare ei ole: