esmaspäev, 16. november 2009

Barcelona on nagu Pärnu, aga lihtsalt naaatukene suurem


Eelmine kolmapäev saabusime me siis tagasi oma väikeselt puhkuselt. Ja te ei kujuta ette, kui tore meil seal oli. Muidugi mitte kogu aeg, sest poisid ju ikka tegid meil tsirkust ka, aga see käib ju asja juurde. Selle nädala jooksul me jalutasime ja jalutasime ja jalutasime. Ja mängisime mänguparkides, mida Barcelonas on mõnusalt palju. Käisime ka ühes meremuuseumis, kus oli nii pingviine (minu lemmikud) kui haikalasid. Igavesti vägev! P ja A käisid ka jalgpalli vaatmas ning see oli muidugi omamoodi elamus. Inimesed olid toredad - meie blonde sinisilmseid lapsi patsutati päris palju. Ja jutukad olid nad ka, kuigi vastata ei osanud nagu midagi, sest hispaania keelt me veel ei valda. Lapsed, või õigemini meie vanem poeg, hakkas kaks päeva enne kojusõitu hirmsasti koju igatsema. Koju jõudes kallistasid nad mõlemad koridori seinu ja telekas pandi ka kohe mängima. Siis nad seisid seal teleka ees ja nautisid kanalite vahetamist. Ja iga kord kui nad seda tegid, siis hõikasid nad suurest rõõmust :).

Kokkuvõtteks peab ütlema, et reis oli stressivaba ja päikseline. Terve nädala elasin ilma oma mejlboksita ja telefonikõnedeta. Ja üle elasin :). Nii kui koju jõudsime hakkas mingi kole planeerimine ja tegutsemine pihta, millega ma nüüd õnneks jälle harjunud olen. Aga sellega ilmaga siin ma küll ära ei harju - iga päev on võimalik näha vähemalt nelja erinevat halli tooni. Nojah, varsti õnneks saab jõulutuled põlema panna.

Kommentaare ei ole: