just "Stalini lehmad" raamatu lugemise. Mulle meeldis. Ja mulle meeldis lugemine. Aga ma pean saama raamatu kohe läbi lugeda. nagu mulle meeldib kõike kohe lõpuni teha. ja ruttu. asjad ja tegemised , mis venivad on igavad ja tüütud . Kui lugeda , siis kohe kaanest kaaneni. kui süüa , siis korralikult. kui juua , siis ikka juua. kui trenni teha , siis ikka nii et mitu päeva tunda. kui nutta ,siis korraga ja palju. nii ei saa , et täna võtame ühe kommi ja homme siis teise ja siis ülehomme ka ühe. Ei. Kohe. Kõike .Palju.
Seda raamatut lugedes tuli palju asju lapsepõlvest meelde - plekkkohver Pipi Pikksuka pildiga , lapikud iirisekommid ,"Kõigi maade proletaarlsed ,ühinege" iga ajalehe esilehel !
Ilma raamatuta on mul meeles kandilised kakaokuubikud - need olid nii nämmad niisama süüa. Lapsena polnud elul miskit viga , ilmselt ema mäletaks ka neid raskusi sel ajal.
ja meil olid ju ilusad riided kogu aeg seljas ,tänu välismaa sugulastele. need roosad läikivad puukingad ! Ja välismaa plaadid olid meil kodus !Ohh...
Järgmisena on mul ootamas raamat "Prantslannade neli aastaaega " Sinna lähevad mu järgmised vabad päevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar