teisipäev, 18. november 2008

Geenidoonorlus!?

Mida arvate?Mina olen peaaegu otsusatnud oma vere selle heaks anda.Laupäevasel külaskäigul läks tuliseks aruteluks selle üle.Mina arvan,et see on vajalik meie tulevastele põlvedele.Aga osad arvasid,et see on vahelesegamine inimese normaalsesse arengusse ja ellu.

4 kommentaari:

Vanaema Ats ütles ...

Olen ka seda meelt,et oleks tore anda midagi ka teistele.Ainult kas ikka on see meie andmine köige parem?Kardan,et meie antav asi ei ole köige parem,et seda teistele anda!Kuigi tean,et kui haiglas olin ja rääkisime arstiga sel teemal,siis ytles ta mulle kabineti numbri ,kus sai avaldust kirjutada!Tema ju ometi teadis milline minu seisund on.arvan,et annaksin oma elundeid uurimiseks .Milleks neid pöletada! las uurivad!!Oh see elu on ikka keeruline!Naabri koerad ka hauguvad kogu aeg ja teevad mu närviliseks!

Kats ütles ...

mina arvan,et meie veri just õige anda.haigused meil ju peres,las uurivad ja teevad ehk meie lastelastelaste tervise kuidagi paremaks.ja kui vanaema annab ja mina annan ja kerttu saab 18 ja annab.ja liisa saab 18 ja annab,siis ehk saab meie järglaste puhul igasugu haigusi ennetada.

Vanaema Ats ütles ...

No kui nii,siis peaks tegema yhe perekondliku yrituse ja minema köik korraga sinna sabasse ja andma,mis meil anda on!!Vahva,kui möelda,et osaleme yhes tänapäevases yrituses!

Kärt ütles ...

Mina annaks ka, ega siin midagi ju kaotada pole! Kuid see oleneb siiski sellest kuidas andma peab. Kas vöetakse palju verd?