esmaspäev, 10. november 2008

Milline esmaspäev!

Esmaspäev = minu tööpäev. Kaks last pluss koer on kodus, kes tahavad pissitamist, söötmist, muusikat (S roomab kogu aeg raadio juurde ja paneb selle mängima, ilmselt kogemata) ja muud head ja huvitavat. Pereisa tuleb kell viis koju, siis on öhtusöök laual. Peale seda ütleb päevaplaan, et on aeg koristama ja lapsi vannitama hakkama. Ja kell 20 on vaikus majas.

Ilm oli täna superkehva. A tahtis välja minna ja nii me siis panime ennast paksult riidesse ja sedasime sammud pargi poole. Meie "kodupargis" on jalgpalliväljaku asemel uisutamisväljak, mille körval asub üks lumehunnik. Seal otsas siis A täna istus ja mängis. Ja taevast tuli paduvihma. Vaene koer, läbimärg ja värisev, istus seal kannatlikult ja ootas mil koju jälle saab. Seda tegin ka mina - ootasin ja värisesin. A näitas läbi oma labakinda mitu minutit ta veel öues tahab olla. Löpuks siiski saime me koju, ei mäletagi enam millega ma ta koju meelitasin. Vihm ja märjad kindad teda igatahes ei seganud, ta oleks seal lumehunnikus veel heameelega edasi istunud.

Nüüd ma siis istun siin ja naudin vaikust ja rahu. Ja igatsen päikese, soojuse ja millegi toredama järele. Vaatasin viimase minuti pakkumisi, aga kahjuks on hinnad körged. Ilmselt peame siin kuidagi hakkama saama. Ei tea, kas peaks äkki mingi eksootilise maa sööke tegema mingi nädala? Ujulasse ujuma minema? Vöi siis hoopis kaardinad ette tömbama ja edasi külmetama?

Kommentaare ei ole: